Paari päeva eest hakkasin mõtlema, et miks kurat ma pole nii kaua teinud ehteid ning miks see mind üldse enam ei tõmba. Pole ei tahtmist ega inspiratsiooni… Taipasin, et ma lihtsalt ei jaksa enam ehteäris võistelda. Viimasel ajal on kuidagi eriti palju tekkinud juurde ehtetegijaid, kes usinalt äritsevad, Facebookis kampaaniat teevad jne. Raske on võistelda masstoodanguga: mõni teeb päevas 10 paari kõrvarõngaid. See on juba masstoodang, srsly.

Uurisin natuke hindu & kvaliteeti ning olin üllatunud. Kaks klaasist helmest või metallist jubinat kõrvarõngakonksude otsa & valmis. Ning need maksavad u. 3-4 euri, kui mitte rohkemgi. Sama raha eest annan mina ära palju rohkem materjali ning “ajakulu”.

“Tõsta siis hindu!” – Ei saa, sest siis lihtsalt keegi ei jaksaks neid osta. Hind oleks liialt laes.

Eks olen minagi üritanud minna lihtsamat teed ning ajanud üks-kaks-kolm mõned helmed traadile & valmis, aga see ei paku mulle mingit pinget ega rõõmu. Siiamaani on ehtekarbis metallist kiisud ning tähekesed, mida saaks kas või üksinda müüa, aga mida erilist & originaalset & omanäolist on paaris helmes? Kenad nad on, aga siiski…

Loodan, et saan suve poole oma tuju tagasi ning katsun ikka asjaga uuesti peale hakata. Ehk toovad soojemad ilmad & mõnusam olemine inspiratsiooni tagasi. Peakski hakkama mingeid kavandeid välja mõtlema. :)

Cheers!